
Raha kontol ei ole veel kasum: mida väikese OÜ omanik peaks iga kuu kontrollima
Viis näitajat aitavad mõista, kui palju on ettevõttel tegelikult vaba raha, kas sellest piisab maksudeks ja kohustusteks ning kas äri teenib kasumit.
Loe artiklit
Uudised ja artiklid
Praktilised materjalid raamatupidamisest, maksudest ja ettevõtte juhtimisest Eestis.

Viis näitajat aitavad mõista, kui palju on ettevõttel tegelikult vaba raha, kas sellest piisab maksudeks ja kohustusteks ning kas äri teenib kasumit.
Loe artiklit
OÜ omanik võib saada töötasu, juhatuse liikme tasu, dividende või kuluhüvitist. Selgitame lühidalt peamisi erinevusi.
Loe artiklit
Hilinenud deklaratsioon ei tähenda automaatset trahvi, kuid võib kaasa tuua sunniraha, maksuvõla intressi ja lisaküsimusi partneritelt.
Loe artiklit
Alates 1. juulist 2026 on seadusjärgne viivis 10,40% aastas ehk ligikaudu 0,0285% päevas. Maksuvõlale kehtib eraldi määr 0,06% päevas.
Loe artiklit
Ka ilma klientideta on uuel OÜ-l juba kohustused: kulude arvestus, dokumentide säilitamine, andmete kontroll, maksuküsimused ja majandusaasta aruanne.
Loe artiklit
RIKi ametlikud otsuste ja protokollide näidised aitavad vormistada muudatusi e-äriregistris, kuid iga mall tuleb konkreetse olukorra järgi üle vaadata ja kohandada.
Loe artiklit
Kellele on Eestis raamatupidamise sise-eeskiri kohustuslik, mida dokument peab sisaldama ja miks tasub ka mikroettevõtjal töökorraldus kirjalikult fikseerida.
Loe artiklit
Brutopalk ei ole veel töötaja täielik kulu. Arvutame tööjõumaksud, tööandja kogukulu ja ligikaudse netopalga Eestis 2026. aastal.
Loe artiklit
Alates 1. oktoobrist 2026 saavad ettevõtted edastada MTA-le valmis TSD deklaratsiooni asemel lähteandmed otse raamatupidamisprogrammist. Selgitame, kuidas raamatupidaja töö muutub.
Loe artiklit
Sama tööd võib teha väga erineva vastutuse, tulemuse, raha ja kliendi käsitlusega. Vaatame, kuidas ettevõtlik mõtteviis erineb üksikute ülesannete täitmisest.
Loe artiklit
Käibemaksu, tulumaksu ja sotsiaalmaksu arvestatakse erinevatelt summadelt ning need tekivad eri olukordades. Selgitame lühidalt 2026. aasta Eesti määrasid ja arvutusloogikat.
Loe artiklit
Ettevõte võib tasuda kulusid, mida on vaja tulu teenimiseks, tegevuse säilitamiseks või arendamiseks. Oluline on tõendada ostu seost ettevõtlusega ja vormistada dokumendid õigesti.
Loe artiklit
Klient hindab ettevõtet juba enne esimest vestlust: sildi, logo, veebilehe, sotsiaalmeedia ja reklaami järgi. Järjepidev stiil loob professionaalse mulje ja usalduse.
Loe artiklit
Optikapoe tšekist üksi ei piisa. Maksuvaba hüvitise jaoks peab olema tõendatud seos prillide ja töö vahel, spetsialisti otsus ning korrektsed dokumendid.
Loe artiklit
Pärast saatmist muutub arve müüja ja ostja raamatupidamise kontrolljälje osaks. Parandus peab säilitama algdokumendi ning muudatuste arusaadava ajaloo.
Loe artiklit
Isikliku auto kasutamise maksuvaba hüvitise jaoks on vaja tööandja otsust ja sõidupäevikut, kus on kuupäev, eesmärk, marsruut ning odomeetri näidud.
Loe artiklit
Arvel peab olema selgelt kirjas, et klient maksab ettemaksu tulevase teenuse eest. Pärast töö tegemist tuleb väljastada lõpparve, millest saadud ettemaks maha arvatakse.
Loe artiklit
Algdokument tõendab majandustehingut: kes, mida, millal ja millise summa eest ostis, müüs või tegi. Pangaväljavõttest üksi tavaliselt ei piisa.
Loe artiklit
Brutopalk on vaid osa tööandja kulust. 946-eurose miinimumpalga puhul on ettevõtte otsene kuukulu ligikaudu 1265,75 eurot juba enne puhkust ja töökohta.
Loe artiklit
Lähedased aitavad sageli esimesi samme teha, kuid sõprus ei peaks tähendama allahindlusi, ebamääraseid tähtaegu ega tasuta parandusi. Selged tingimused kaitsevad nii ettevõtet kui ka suhteid.
Loe artiklit
Kui kogu ettevõte sõltub ühest inimesest, kasvavad viivitused, vead ja väsimus. Korduvate ülesannete järkjärguline delegeerimine muudab isikliku koormuse toimivaks süsteemiks.
Loe artiklit