Müük kasvab, lisanduvad uued tellimused ja aastakäive läheneb 40 000 eurole. Väikeettevõtjal tasub sel hetkel üle vaadata registreerimise tähtaeg, hinnad, lepingud ja arvete esitamise kord.

Eestis tekib käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus üldjuhul siis, kui piirmäära hulka arvestatav käive kalendriaasta algusest ületab 40 000 eurot. Täpselt 40 000 eurot ei ole veel piirmäära ületamine. Ettevalmistustega tasub alustada enne järgmist suurt tellimust.

Milline käive läheb piirmäära hulka?

Üldjuhul arvestatakse käivet 1. jaanuarist 31. detsembrini. Tegemist on arvesse mineva müügikäibega, mitte kasumiga pärast kulude mahaarvamist.

Arvesse läheb käive, mille tekkimise koht on käibemaksureeglite järgi Eesti. Kliendi välisriigi aadress ei tähenda automaatselt, et müük jääb arvestusest välja: esmalt tuleb määrata käibe tekkimise koht.

Alates 2025. aastast arvestatakse piirmäära hulka:

  • kaupade ja teenuste maksustatav käive, sealhulgas nullmääraga käive, välja arvatud põhivara võõrandamine;
  • seaduses nimetatud kinnisasjatehingute käive, välja arvatud põhivara võõrandamine ja juhuslikud tehingud;
  • kindlustus- ja finantsteenuste käive, välja arvatud juhuslikud teenused.

Maksuvabad tervishoiu- ja haridusteenused piirmäära hulka ei kuulu. Maksuvabastus peab siiski vastama seaduse tingimustele: iga koolitus ei ole automaatselt käibemaksuvaba.

Näide. Ettevõte teenis eluruumide korrapärasest üürile andmisest 38 000 eurot ja maksustatavatest konsultatsioonidest 2500 eurot. Arvesse minev käive on 40 500 eurot ning tekib registreerimiskohustus.

Eluruumi üüri maksuvabastus säilib ka pärast registreerimist. Käibemaksukohustuslase number ei muuda kogu ettevõtte müüki maksustatavaks.

Kui kogu käive on maksuvaba, ei tekita 40 000 euro ületamine iseenesest registreerimiskohustust. Erand kehtib ka üksnes maksuvabast ja nullmääraga käibest koosnevale käibele, kui see ei sisalda kauba ühendusesisest käivet.

Millal käive tekib?

Tavalise riigisisese müügi puhul määrab üldkorra alusel käibe tekkimise varasem sündmus:

  • kaup lähetatakse või antakse ostjale üle või teenus osutatakse;
  • laekub osaline või täielik makse.

Arve väljastamise kuupäev üksi üldjuhul käibe tekkimise aega ei määra.

Näide. Töö lõpetati 28. oktoobril, arve esitati 3. novembril ja tasu laekus 15. novembril. Käive tekkis oktoobris.

Arvesse läheb ka saadud ettemakse, tasutud summa ulatuses. Seetõttu ei piisa ainult lõpetatud tellimuste eest laekunud raha jälgimisest.

Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra valinud ja selle tingimustele vastav ettevõtja arvestab registreerimise piirmäära kassapõhiselt. Tegemist on eraldi korraga, mille rakendamine tuleb nõuetekohaselt vormistada.

Piirmäär on ületatud: millal esitada avaldus?

Avaldus tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul registreerimiskohustuse tekkimisest. Registreerimine kehtib piirmäära ületamise päevast, ka siis, kui maksuhalduri otsus saabub hiljem. Kuu lõppu või registreerimisnumbri saamist oodata ei saa.

Käibemaksu ei arvestata üksnes 40 000 eurot ületavalt osalt. Kohustused kehtivad registreerimise kuupäevast, see päev kaasa arvatud. Seetõttu tuleb kontrollida kõiki selle kuupäeva maksustatavaid tehinguid, mitte ainult piirmäära ületanud tellimusele järgnenud müüki.

Näide. Kogunenud käive on 39 500 eurot. Järgmine osutatud teenus väärtusega 1000 eurot viib käibe üle piirmäära. Käibemaks arvestatakse kogu maksustatavalt teenuselt, mitte üksnes 500 eurolt.

Kas käibemaks lisandub kokkulepitud hinnale või sisaldub selles, sõltub lepingu tingimustest.

Kuidas muutub hind?

Eesti käibemaksu standardmäär on 24% ja kehtib alates 1. juulist 2025. Teatud kaupadele ja teenustele kehtivad muud määrad või maksuvabastus.

Kui standardmääraga teenus maksis varem 100 eurot, on pärast registreerimist kaks võimalikku varianti:

VariantKlient maksabMüügitulu käibemaksutaKäibemaks
100 eurole lisandub käibemaks124,00 €100,00 €24,00 €
Lõpphind jääb 100 euroks100,00 €80,65 €19,35 €

Kui lõpphind jääb samaks, väheneb käibemaksuta müügitulu. Mõju kasumile sõltub ka kuludest ja sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalusest.

Registreerimine ei tähenda, et klient peab automaatselt 24% juurde maksma. Enne hinnamuutust vaadake üle lepingud, pakkumised ja juba vastu võetud tellimused.

Mis saab enne registreerimist saadud ettemaksest?

Enne registreerimist saadud ettemakse ei taga, et müük jääb käibemaksuta.

Enne registreerimist alustatud tehingutele kehtib erireegel. Kui kaup antakse üle või teenus osutatakse juba maksukohustuslase kohustuste kehtimise ajal, tuleb arvestada KMS § 11 lõikega 5. Näiteks enne registreerimist tasutud, kuid pärast registreerimist üle antud kauba puhul võib kogu tehing kuuluda maksustamisele.

Seevastu pärast registreerimist väljastatud arve varem üle antud kauba eest ei muuda tehingut iseenesest maksustatavaks. Sellised üleminekuperioodi tellimused tasub raamatupidajaga eelnevalt läbi vaadata.

Kas saab registreeruda varem?

Jah. Vabatahtlik registreerimine on võimalik enne piirmäära ületamist ja ka enne esimest müüki. Maksuhaldur võib küsida ettevõtlust tõendavaid dokumente, näiteks lepinguid või äriplaani.

Seda tasub kaaluda, kui tulemas on suur tellimus, plaanis on seadmete ost või põhikliendid saavad sisendkäibemaksu maha arvata.

Kui kliendid on peamiselt eraisikud, tuleb esmalt läbi arvutada lõpphinnad ja kasumlikkus.

Millised kohustused tekivad pärast registreerimist?

Ettevõte peab arvestama käibemaksu kohaldatavate reeglite järgi, vormistama arved õigesti ja pidama maksuarvestust.

KMD esitatakse iga kuu, üldjuhul järgmise kuu 20. kuupäevaks. Samaks tähtajaks tuleb tasuda käibemaks. Vastavate tehingute korral esitatakse lisad ja täiendavad aruanded. Puhkepäevale või riigipühale langev tähtaeg nihkub järgmisele tööpäevale.

Kui esimene maksustamisperiood on lühem kui 15 kalendripäeva, võib selle ühendada järgmise perioodiga.

Maksustatava tegevuse tarbeks tehtud kulude sisendkäibemaksu saab maha arvata seaduse tingimustel. Maksustatava ja maksuvaba tegevuse ühendamisel tuleb arvestada kulude otstarvet ning kohaldatavat proportsiooni.

Kohustused võivad tekkida ka enne 40 000 eurot

Piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus võib tekkida teatud teenuste saamisel välisriigi ettevõtjalt, kes ei ole Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud. See puudutab näiteks vastavaid reklaami-, konsultatsiooni- ja elektroonilisi teenuseid. Nende teenuste puhul rahalist piirmäära ei ole.

Kauba ühendusesisesel soetamisel kehtib üldjuhul eraldi 10 000 euro piirmäär kalendriaastas. Aktsiisikaubale ja uutele transpordivahenditele kehtivad erandid.

Piiratud registreerimine erineb tavalisest: üldjuhul tasutakse käibemaks vastavatelt ostudelt, oma müügile käibemaksu ei lisata ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei ole.

Mida kontrollida enne piirmäära ületamist?

  • Selgitage välja, millised tehingud lähevad 40 000 euro arvestusse.
  • Kontrollige ettemakseid, lõpetatud töid ja tulevasi tellimusi.
  • Arvutage hinnad pärast registreerimist.
  • Vaadake üle kehtivate lepingute tingimused.
  • Leppige raamatupidajaga kokku registreerimise kuupäev ja arvete ettevalmistamine.
  • Planeerige raha käibemaksu tasumiseks.

Käibe jälgimine kuu jooksul aitab õigel ajal registreeruda ja vältida olukorda, kus maks tuleb tasuda juba kokkulepitud hinna arvelt.

Lexford aitab kontrollida käivet, hinnata registreerimise vajadust ja valmistada raamatupidamise ette käibemaksuarvestuseks. Konsultatsioonile saab registreeruda Lexfordi veebilehel.

Ametlikud allikad

Materjal põhineb Maksu- ja Tolliameti ametlikel selgitustel, mida kontrolliti 6. oktoobril 2026. Käsitletakse Eestis asutatud ettevõtte tavapärast olukorda; piiriülene müük ja erikorrad vajavad eraldi kontrollimist.