Kui klient või lepingupartner viivitab arve tasumisega, tekib küsimus: kui suurt viivist võib seaduslikult nõuda?

1. juulist kuni 31. detsembrini 2026 on seadusjärgne viivis Eestis 10,40% aastas. Päevamäärana on see ligikaudu 0,0285% võlasummast iga viivitatud päeva eest.

Kuidas kujuneb 10,40% määr?

Võlaõigusseaduse §-de 113 ja 94 kohaselt arvutatakse seadusjärgne viivis järgmiselt:

võlasuhete intressimäär + 8 protsendipunkti.

Eesti Panga avaldatud võlasuhete intressimäär on alates 1. juulist 2026 2,40% aastas. Seega on seadusjärgne viivis:

2,40% + 8% = 10,40% aastas.

Määr vaadatakse üle kaks korda aastas — 1. jaanuaril ja 1. juulil.

Arvutusnäide

Oletame, et ostja viivitab 1 000 euro suuruse arve tasumisega 30 päeva.

Arvutus:

1 000 € × 10,40% ÷ 365 × 30 = 8,55 €.

Seega võib 30-päevase viivituse eest nõuda ligikaudu 8,55 eurot viivist.

Kas lepingus võib kokku leppida teistsuguse viivise?

Jah. Pooled võivad lepingus kokku leppida oma viivisemäära. Kui lepingus viivisemäära määratud ei ole, kohaldatakse seadusjärgset määra.

Ebamõistlikult suurt viivist võib kohus vähendada. Eriti tähelepanelikult hinnatakse tarbijalepingute tingimusi: tingimus ei tohi tarbijat ebamõistlikult kahjustada.

Seetõttu tasub arvel või lepingus märkida selge aasta- või päevamäär ning selle arvutamise kord.

Maksuvõlg on eraldi juhtum

Tavalist lepingulist viivist ei tohi segi ajada maksuvõla intressiga.

Maksuvõlalt arvestab Maksu- ja Tolliamet intressi 0,06% päevas. Lihtsa ümberarvestuse järgi on see ligikaudu 21,9% aastas. See määr kehtib maksuvõlale ega ole ettevõtetevahelise tasumata arve tavapärane viivisemäär.

Lühidalt

  • seadusjärgne viivis alates 1. juulist 2026 — 10,40% aastas;
  • päevamäär — ligikaudu 0,0285%;
  • pooled võivad lepingus kokku leppida teise määra;
  • maksuvõla intress — 0,06% päevas;
  • kehtivat määra tuleb kontrollida iga poole aasta järel.

Materjal on informatiivne. Vaidluse, tarbijalepingu või suure võlasumma korral tasub lepingutingimusi eraldi kontrollida.