Paljud ettevõtjad alustavad harjumusega kõike isiklikult kontrollida: nad vastavad ise klientidele, teevad töö, vormistavad dokumendid, kontrollivad makseid ja lahendavad iga probleemi. Alguses tundub see mõistlik — ettevõte on väike, raha napib ning võõrast inimest on raske usaldada.

Aja jooksul lisandub ülesandeid. Hommikul vastab omanik sõnumitele, päeval täidab tellimusi, õhtul kontrollib dokumente ja öösel mõtleb tegemata töödele. Ta ei juhi enam ettevõtet, vaid reageerib pidevalt kiireloomulistele probleemidele.

Kui kõik sõltub ühest inimesest, ootavad kliendid vastust kauem, vigade arv kasvab ja arendustegevus lükkub edasi. Ettevõtja väsib ning kaotab järk-järgult võime näha tervikpilti. Abilise pealt säästmine võib lõpuks maksta rohkem kui kaotatud tellimused ja tegemata parandused.

Delegeerimise hirm väljendub sageli tuttavates lausetes: „Keegi ei tee nii hästi kui mina”, „Lihtsam on ise teha”, „Selgitamine võtab rohkem aega kui tegemine” või „Ta teeb kindlasti vea”. Need kartused on arusaadavad, kuid loovad piirangu: ettevõte ei saa kasvada kiiremini kui omaniku füüsilised võimalused.

Delegeerimine ei tähenda kõige äraandmist ja kontrollist loobumist. See on korduvate ülesannete järkjärguline üleandmine selgete reeglite ja kontrollitava tulemusega. Alustada võib dokumentide sorteerimisest, tabelite täitmisest, mustandite ettevalmistamisest, tehnilistest toimingutest või valmis malli alusel vastamisest.

Esimene samm on analüüsida tavalist töönädalat. Millised ülesanded korduvad? Millised ei nõua just omaniku kogemust? Kus tekivad pidevalt viivitused? Mis võtab palju aega, kuid toob vähe tulu? Sellest nimekirjast valitakse üks või kaks väikest ülesannet üleandmiseks.

Abilisele ei piisa korraldusest „tee ära”. Tuleb näidata näidet, kirjeldada tööjärjekorda, anda vajalikud materjalid, määrata tähtaeg ja selgitada oodatavat tulemust. Kasulikud on vastusemallid, dokumendiloendid, juhendid ja kontrollnimekirjad. Kirjeldatud protsessi on lihtsam korrata ja kontrollida.

Alguses tekib küsimusi ja parandusi. Täna selgitamisele kulutatud tund võib vabastada mitu tundi igas järgmises kuus. Seetõttu ei ole abilise õpetamine ajakadu, vaid investeering ettevõtte jätkusuutlikkusse.

Omanik peab hoidma aega ülesannetele, kus tema panus on suurim: võtmeklientidele, kvaliteedi kontrollile, läbirääkimistele, teenuste arendamisele ja strateegiale. Kui kogu aeg kulub väikestele toimingutele, säästab ettevõtja täna, kuid kaotab homsed võimalused.

Põhireegel: anna ülesandeid üle järk-järgult, kirjelda oodatavat tulemust ja säilita kontrollpunktid. Delegeerimise eesmärk ei ole vastutusest loobuda, vaid luua süsteem, mis ei tööta ainult ühe inimese väsimuse arvelt.